Neoliitikum tähistas veininõukultuuri teket, mil tekkisid erinevad keraamilised jooginõud,-nagu zoomorfsed hallid keraamilised gui-kannud, suured hallid keraamilised zunipurgid ja paadikujulised maalitud keraamilised kolvid. Shangi ja Zhou kolme dünastia perioodil (21. sajand–221 e.m.a) saavutasid rituaalisüsteemid küpsuse; veinirituaalid põimusid lahutamatult poliitikaga ja pronksist anumad,-nagu torukujuline-jue, tavaline jue, *jia* statiiv ja zoomorfsed *zun* purgid{7}}kujundasid pronksiaja tsivilisatsiooni.
Qini ja Hani dünastiate ajal jõudis veinikultuur uude faasi, mida iseloomustasid mitmekesised jooginõud, mille materjal ja vorm olid väga erinevad,-sealhulgas *kui* draakonite ja fööniksitega kaunistatud jade zhi tassid, kullatud-pronksist *zun* purgid, mida toetasid karu{{2}{}kujulised, lamedad jalad "Hu-teng" tants. Sui ja Tangi dünastiad juhatasid sisse uue ajastu, mille defineerisid peamiselt portselannõud-nagu valged-glasuuritud, meloni-kujulised kuldsete ääristega purgid-, mida täiendasid kuldsed ja hõbedased anumad, nagu hõbetassid, millele on graveeritud metshanede ja lilleliste mustritega. seda perioodi iseloomustasid kultuurilise ühtesulamise erijooned.
Songi ja Yuani dünastiate ajal toetas Põhja-Songi režiim portselanist veininõude traditsiooni; "Viis suurt ametlikku ahju" ja Jingdezheni ahjud tootsid suurel hulgal peent keraamikat, näiteks Yaozhou ahjudest pärit seladoni ümberpööratud -täidiseid. Yuani dünastia ajal tekkisid aga uuenduslikud anumavormid, nagu *yuhong* (glasuurialune punane) varre-tassid, millel on pöörlev sisemus.
Mingi ja Qingi dünastiad olid tunnistajaks portselanist veinilaevade arendamise kõrgpunktile, kusjuures keraamikatööstus õitses eriti Yongle ja Xuande valitsemisajal. Samal ajal tõusid esile ka mitmesugused metallist anumad-nagu kuldsed *jue* tassid, mis on asetatud kullast alustesse ja kullast nool-vaasid-, aga ka Yixingi kivinõud-, nagu virsikukujulised-topsid, mille on valmistanud Xiang Shengsi-.